Joonis 3. Ohutuskaugused
võib põhjustada ümbritsevate esemete kuumenemise ohtlikele temperatuuridele isegi
väljaspool ohutuskaugusi.
3. Täitke võrgu ülemine osa ja korpuse laepealne kividega. Ärge laduge kõrget kivikuhja
kerise peale. Veenduge, et pärast kõigi kivide asetamist ei saa ükski kivi keriselt maha
veereda.
3.5. Kerise kütmine
Enne kerise kütmist veenduge, et saunas ega kerise ohutuskaugustest lähemal ei
asuks sinna mittekuuluvaid esemeid.
1. Tühjendage tuhasahtel.
2. Veenduge, et põlemis-ja ventilatsiooniõhu juurdepääs pole takistatud.
3. Asetage suuremad puuhalud koldesse allapoole ja väiksemad üles jättes nende vahele
piisavalt ruumi põlemisõhu voolamiseks. Kasutage küttepuid läbimõõduga 8–12 cm (võta
arvesse puude hulka süütamisel, vaata tabel 1).
LS-kerised:
Asetage küttepuud kolde tagaosas asuvale restile. Vältige küttepuude põletamist koldekambri
pikenduses. Ärge kasutage liigse pikkusega küttepuid isegi siis, kui need mahuvad koldesse
(vaata joonist 5).
4. Soovitav on, et kerise igakordne algne küttekogus (tulehakatus) sisaldab väiksemamõõdulist
ja kergemini süttivat materjali ning on seetõttu õhulisem ja kergem võrreldes normkogusega.
Eriti oluline on seda silmas pidada kehvadest ilmastikutingimustest tuleneva madala tõmbe
puhul, kus soovitav algne küttekogus on 1/3 normist (tabel 1) 3-5 cm läbimõõduga halgudega.
Asetage tulehakatus küttepuude peale. Tule süütamisel küttepuude peal eraldub vähem
heitgaase ja põlemine on kvaliteetsem.
5. Süüdake tulehakatus ja sulgege uks. NB! Keris ei ole ettenähtud kasutamiseks lahtise
uksega. Uks võib olla avatud süütamise, kütuse lisamise ja põlemisjääkide eemaldamise ajal,
muul ajal peab uks olema suletud. Tõmbe reguleerimine toimub tuhasahtli asendi (avatuse)
muutmise teel.
NB! Käepidemed kuumenevad kerise kütmisel. Kasutage ukse ja tuhasahtli avamisel
ning sulgemisel komplektis olevat käe kuumakaitset. Süütamiseks on soovitav hoida
tuhakasti kuni 40mm avatud asendis. Materjali põlema hakkamisel tuleb tuhakasti sahtel viia
asendisse, kus vahemaa sahtli esikülje ja kolde seina vahel on sõltuvalt tõmbest 3mm-10 mm.
- Kütmisel liiga tugevat tõmmet kasutades on oht, et koldes lõpuni põlemata osad võivad
sattuda välisõhku ning põhjustada tulekahju ohtu ja keskkonna saastamist, samuti võib liiga
intensiivsel põlemisel tekkida oht kerise ülekütmiseks.
- Kui leiliruum on piisavalt kuumaks köetud ja on aeg sauna minna, siis võib leegi
intensiivsuse vähendamiseks ja puude säästmiseks tuhasahtli sulgeda.
6. Vajadusel lisage süte kustuma hakkamisel põlemiskambrisse veel küttepuid läbimõõduga
12–15 cm. (võta arvesse kogust halgude lisamisel, vaata tabel 1)
NB! Pikaajaline intensiivne kütmine suurendab tulekahju tekkimise riski.
Liigne kütmine ehk ülekütmine (näiteks mitu täiskogust järjest) põhjustab kerise ja korstna
ülekuumenemise. Ülekuumenemine lühendab kerise eluiga ja võib põhjustada tulekahju.
Võtke arvesse, et leiliruumi temperatuur üle 100 °C võib olla nii saunale kui ka
saunakasutajate tervisele ohtlikud. Laske vajadusel kerisel, korstnal ja saunaruumil jahtuda.
3.6. Leiliviskamise vesi
Leili viskamiseks tuleb kasutada ainult puhast magedat vett. Vesi peab olema piisavalt
kvaliteetne, sest soola, lupja, rauda, huumust ja happelisi ühendeid sisaldava vee toimel
võib keris enneaegselt roostetama hakata. Eriti kiiresti tekib roostetamine merevee toimel.
NB! Kerisele ei tohi visata merevett!
Leili viskamiseks on sobiv vesi, mille:
• huumusesisaldus <12 mg/liitris;
• rauasisaldus <0,2 mg/liitris;
• kaltsiumisisaldus <100 mg/liitris;
• mangaanisisaldus <0,05 mg/liitris;.
Visake leilivett kerisekividele ja võimalusel vältige vee sattumist kolde ja korstna
metallosadele.
Joonis 4.
Joonis 5.
Joonis 2. Põranda
kaitsmine
To Next Page
Loading...