en
it
de
es
fr
nl
pt
da
no
sv
pl
ru
cs
hu
sl
tr
hr
lt
lv
et
ro
sk
bg
uk
bs
el
zh
►2.2.11. Kui soojendit juhitakse
termostaadi abil, võib see igal ajal sisse
lülituda.
►2.2.12. Mitte kunagi ei tohi soojendit
kasutada elu- ega magamisruumides.
►2.2.13. Mitte kunagi ei tohi katta
kinni soojendi õhu sisse- (taga) ja
väljavooluava (ees).
►2.2.14. Kui soojendi on kuum, ühendatud
elektrivõrku või sisse lülitatud, ei tohi
seda nihutada, remontida, kütusega täita
ega hooldada.
►2.2.15. Õhku võib suunata sisse- ja/või
väljavooluavasse üksnes originaalosade
abil (kui on ette nähtud).
►2.2.16. Süttivad või termotundlikud
materjalid (sh toitejuhtmed) tuleb hoida
soojendi kuumadest pindadest ohutus
kauguses.
►2.2.17. Kui toitejuhet vigastatakse, tuleb
see lasta tehnilise abi keskusel välja
vahetada, et vältida igasuguseid ohte.
3. SOOJENDI
LAHTIPAKKIMINE
HOIATUS: Pakend ei ole mänguasi.
Hoidke kilekott laste käeulatusest eemal
– lämbumisoht!
►3.1. Eemaldage kõik soojendi pakkimis- ja
saatmismaterjalid. Hävitage need kehtivate
õigusaktide kohaselt.
►3.2. Juhul kui soojendi asub alusel, tõstke
ta sealt ettevaatlikult maha.
►3.3. Kontrollige, kas transportimise käigus
ei ole toode kahjustada saanud. Kui ilmneb,
et soojendi on kahjustada saanud, tuleb
sellest viivitamata teavitada edasimüüjat,
kelle käest see osteti.
4. PAIGALDAMINE
Soojendid on varustatud olenevalt mudelist
rataste, käepideme ja toruga (JOONISED
5 ja 6). Need osad ja nende kinnitusdetailid
asuvad soojendi pakendis.
5. KÜTUS
HOIATUS: Soojendi töötab üksnes
DIISLIKÜTUSE või PETROOLIGA.
Süttimis- või plahvatusohu vältimiseks
tuleb kasutada üksnes diislikütust või
petrooli. Mitte kunagi ei tohi kasutada bensiini,
naftat, värvilahusteid, alkoholi või muid väga
tuleohtlikke kütuseid.
Väga madalate temperatuuride korral võib
kasutada mittetoksilisi külmumisvastaseid
vahendeid.
Temperatuuri korral alla 5°C on soovitatav
kasutada talvediislit.
6. TÖÖTAMISPÕHIMÕTTED
A. Põlemiskamber ja põlemiskambri kate,
B. Ventilaator, C. Mootor, D. Pump, E.
Kütusepaak, F. Toru (kaugküttega mudelid).
Pumba abil imetakse kütus paagist, et
saavutada töörõhk. Kütus suunatakse
otsakusse, mis pihustab selle
põletuskambrisse. Põlemine toimub õhu ja
kütuse segu abil ning põlemisjäägid surutakse
ventilaatori pöörlemisest tekkinud õhuvoolu
abil välja. Otseküttega mudelite korral (JOONIS
7) satuvad põlemisjäägid soojendatud
keskkonda, kaugküttega mudelite korral
(JOONIS 8) võivad põlemisjäägid sattuda toru
kaudu soojendatud keskkonnast väljapoole.
Elektroonilise kontrollkaardiga seotud andurid
kontrollivad pidevalt soojendi nõuetekohast
töötamist, peatades häirete korral tsükli.
7. TÖÖTAMINE
HOIATUS: Enne soojendi sisselülitamist
lugege tähelepanelikult peatükki
„OHUTUSTEAVE”.
TÄHTIS: Topeltpingega mudelite puhul
(...DV) kontrollige pinge reguleerimise
lüliti asendit (220-240 V / 110-120 V)
(JOONIS 9). Kui elektrivõrgu pinge ei
vasta soojendile seadistatud pingele,
tuleb seda reguleerida. Vabastage kaane
kaks kinnituskruvi (JOONIS 10), liigutage/
vajutage lülitit toitepinge väärtusel
(JOONIS 11) ning kinnitage uuesti kaas
(JOONIS 12).
TOITEPINGE VALE REGULEERIMINE
VÕI REGULEERIMATA JÄTMINE VÕIB
PÕHJUSTADA SOOJENDILE TÕSISEID
KAHJUSTUSI.
7.1. SOOJENDI
SISSELÜLITAMINE:
►7.1.1. Järgige kõiki ohutusjuhiseid.
►7.1.2. Kontrollige, kas kütusepaagis on
kütust.
►7.1.3. Sulgege kütusepaagi kork (JOONIS
13).
►7.1.4. Ühendage toitepistik elektrivõrku
(JOONIS 14) (VT PINGET PEATÜKIS
„TEHNILISTE ANDMETE TABEL”).
►7.1.5. Viige lüliti „I/0” asendisse „I” (JOONIS
15). Soojendi peaks mõne sekundi
pärast käivituma. Kui soojendi ei käivitu,
lugege punkti „12 RIKKEPÕHJUSTE
KINDLAKSTEGEMINE”.
To Next Page
Loading...
Need help?
General
