Torusüsteemide läbipesemine vee ja õhu seguga ko
Desinfi tseerimine desinfi tseerimisplokiga REMS V-Jet TW.
diste desinfi tseerimine vastavalt standardile EN 806-4:2010, töölehele Tehnilised
eeskirjad – tööleht DVGW W 557 (A), oktoober 2012 “Joogiveepaigaldiste
puhastamine ja desinfi tseerimine”, Deutscher Verein des Gas- und Wasserfaches
e. V. (DVGW) ja bülletäänile “Joogiveepaigaldiste läbipesemine, desinfi tseerimine
ja kasutuselevõtt” (august 2014), Zentralverband Sanitär Heizung Klima (ZVSHK),
Saksamaa, ning muude torusüsteemide desinfi tseerimine. Kasutatav toimeaine
Puhastamine ja konservimine puhastus- ja konservimisplokiga REMS
Radiaator- ja pindküttesüsteemide puhastamine ja konservimine. Kasu-
tatavad toimeained REMS CleanH ja REMS NoCor.
Joogiveepaigaldiste tiheduskontroll suruõhuga
vastavalt Saksa organisatsiooni
Zentralverband Sanitär Heizung Klima (ZVSHK) andmelehele “Joogiveepaigaldiste
tiheduskontroll” (jaanuar 2011) ning teiste torusüsteemide ja mahutite rõhu- ja
Joogiveepaigaldiste koormuskontro
vastavalt Saksa organisat-
siooni Zentralverband Sanitär Heizung Klima (ZVSHK) andmelehele “Joogivee-
paigaldiste tiheduskontroll” (jaanuar 2011) ning teiste torusüsteemide ja mahutite
Joogiveepaigaldiste hüdrostaatiline rõhukontroll veega vastavalt EN
806-4:2010, kontrollmeetod A
, ning teiste torusüsteemide ja mahutite rõhu- ja
Joogiveepaigaldiste hüdrostaatiline rõhukontroll veega vastavalt EN
806-4:2010, kontrollmeetod B
Joogiveepaigaldiste hüdrostaatiline rõhukontroll veega vastavalt standar-
dile EN 806-4:2010, kontrollimeetod B,
teisendatud vastavalt bülletäänile
“Joogiveepaigaldiste tiheduse kontrollimine” (jaanuar 2011), Zentralverband
Sanitär Heizung Klima (ZVSHK), Saksamaa, ning muude torusüsteemide ja
reservuaaride rõhu ja tiheduse kontrollimine.
Joogiveepaigaldiste hüdrostaatiline rõhukontroll veega vastavalt EN
806-4:2010, kontrollmeetod C
, ning teiste torusüsteemide ja mahutite rõhu- ja
Gaasijuhtmete koormusekontroll (tugevuskontroll) suruõhuga kontrollimine
vastavalt standardile EN 1775:2007 ja Saksamaa sertifi tseerimisasutuse
Deutsche Vereinigung des Gas- und Wasserfaches (DVGW) tehnilistele
eeskirjadele – tööleht G 600, aprill 2008, “Gaasipaigaldiste tehnilised
eeskirjad” (DVGW-TRGI 2008).
Gaasijuhtmete lekkekindluse suruõhuga kontrollimine
EN 1775:2007 ja Saksamaa sertifi tseerimisasutuse Deutsche Vereinigung des
Gas- und Wasserfaches (DVGW) tehnilistele eeskirjadele – tööleht G 600, aprill
2008, “Gaasipaigaldiste tehnilised eeskirjad” (DVGW-TRGI 2008).
iga tüüpi mahutite täitmiseks suruõhuga≤ 0,8 MPa/8 bar/116 psi,
Suruõhutööriistade kasutamine
kuni õhuvajaduseni ≤ 230 Nl/min
Mis tahes muul otstarbel kasutamine ei ole nõuetekohane ega seega ka lubatud.
Tähelepanu! Nõuetekohaseks kasutamiseks tuleb järgida ka kasutuskohas
Tähelepanu! Nõuetekohaseks kasutamiseks tuleb järgida ka kasutuskohas
kehtivaid riiklikke ohutusmäärusi, reegleid ja eeskirju, eriti järgmisi tehnilisi
kehtivaid riiklikke ohutusmäärusi, reegleid ja eeskirju, eriti järgmisi tehnilisi
Joogiveepaigaldiste tehnilised eeskirjad
Euroopa standard EN 806-4:2010 “Joogiveepaigaldiste tehnilised eeskirjad
Seni kehtinud Euroopa direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta alusel võeti
23.02.2010 vastu Euroopa standard EN 806-4:2010 “Joogiveepaigaldiste tehnilised
eeskirjad – osa 4: Paigaldus”, mis pidi kuni septembrini 2010 olema kõigis Euroopa
Liidu riikides riikliku standardi staatuses. Selles standardis määratakse esmakordselt
kindlaks kogu Euroopas kehtivad nõuded joogiveepaigaldiste kasutuselevõtu kohta,
nt nende täitmise, rõhukontrolli, läbipesemise ja desinfi tseerimise kohta.
Standardi EN 806-4:2010 6. lõigu “Kasutuselevõtt” punkt 6.1 käsitleb “Hoonesiseste
olmeveepaigaldiste täitmist ja hüdrostaatilist rõhukontrolli”. “Hoonesisestele paigal-
distele tuleb teha rõhukontroll. Seda saab teha kas veega,
kui seda lubavad riiklikud
, või madalama rõhuga õlivaba puhta õhuga või inertgaasidega. Ei tohi
unustada võimalikku ohtu, mis tekib süsteemi kõrge gaasi- või õhurõhu tõttu.” Peale
selle juhise ei sisalda standard EN 806-4:2010 aga mingeid kontrollikriteeriume
õhuga kontrollimise kohta.
on esitatud hüdrostaatilise rõhukontrolli 3 meetodit − A, B ja
C − olenevalt paigaldatud torude materjalist ja suurusest.
Kontrollimeetodid A, B ja
C erinevad kontrollimisprotsessi, -rõhu ja -aja poolest.
Lõigu 6.2 “Torude läbipesemine” punktis 6.2.1 on muuhulgas kirjas: “Joogiveepai-
galdist tuleb võimalikult varsti pärast paigaldamist ja rõhukontrolli ning ka vahetult
enne kasutuselevõttu joogiveega loputada.” “Kui süsteemi vahetult pärast kasutu-
selevõttu tööle ei panda, tuleb seda regulaarsete ajavahemike tagant (kuni 7 päeva)
loputada.” Kui seda nõuet täita ei saa, soovitatakse rõhukontrolli suruõhuga.
Lõik 6.2.2 kirjeldab “Läbipesemist veega”.
Lõik 6.2.3 kirjeldab “Läbipesemist vee ja õhu seguga”, mille tõhusust suurendatakse
käsitsi või automaatselt tekitatud suruõhulöökidega.
Lõigu 6.3 “Desinfi tseerimine” punkt 6.3.1 viitab sellele
, et paljudel juhtudel ei ole
vaja desinfi tseerida, vaid aitab läbipesemisest. “Joogiveepaigaldised tuleb aga pärast
läbipesemist desinfi tseerida, kui vastutav isik või amet selleks kohustab.” “Kõik
desinfektsioonid tuleb teha riiklike või kohalike eeskirjade kohaselt.”
Lõigus 6.3.2 “Desinfi tseerimisvahendi valimine” on kirjas: “Kõik joogiveepaigaldiste
desinfi tseerimisel kasutatavad kemikaalid peavad vastama Euroopa standardites
või kui Euroopa standardid ei ole rakendatavad, siis riigistandardites esitatud nõue-
tele vee töötlemisel kasutatavatele kemikaalidele.” Lisaks sellele: “Nende desinfi t-
seerimisvahendite transport, hoidmine, käitlemine ja kasutamine võivad olla ohtlikud,
seetõttu tuleb täpselt järgida tervishoiu- ja ohutusnõudeid.”
Lõik 6.3.3 “Desinfi tseerimisvahendite kasutusmeetodid” osutab sellele, et toimida
tuleb desinfi tseerimisvahendi tootja juhiste järgi ning et pärast edukalt sooritatud
desinfektsiooni ja selle järel tehtud läbipesemist tuleb proovi bakterioloogiliselt uurida.
Lõpus esitatakse nõue: “Teha tuleb kogu operatsiooni ja uuringutulemuste üksikas-
jade täielik protokoll ning see üle anda hoone omanikule.”
Bülletään “Joogiveepaigaldiste tiheduse kontrollimine suruõhu, inertgaasi või
Zentralverband Sanitär Heizung Klima (ZVSHK), Saksamaa
jaoks on selle bülletääni lõigus “3.1 Üldist” riiklike õigusnormide juurde
lisatud: Gaaside kokkusurutavuse tõttu tuleb rõhu kontrollimisel õhuga füüsikalistel
ja ohutustehnilistel põhjustel järgida õnnetuste ennetamise eeskirju “Töötamine
midega” ja reeglistikku “Gaasipaigaldiste tehnilised eeskirjad, DVGW-
TRGI”. Seetõttu on kooskõlas vastavate kutseliitudega ja tuginedes viimati nimetatud
eeskirjadele rõhud kindlaks määratud maksimaalselt 0,3 MPa (3 bar) peale, nii nagu
see kehtib ka gaasijuhtmete koormus- ja tiheduskontrollide puhul.
Seoses standardi EN 806-4:2010 lõigus 6.1 kirjeldatud rõhu veega kontrollimise
meetoditega A, B ja C määrab bülletään
“Joogiveepaigaldiste tiheduse kontrollimine
suruõhu, inertgaasi või veega” (jaanuar 2011)
, Zentralverband Sanitär Heizung Klima
“Praktilist toimivust ehituskohal
silmas pidades valitakse praktilise katse põhjal modifi tseeritud meetod, mida saab
rakendada kõigi ehitusmaterjalide ja nende kombinatsioonide puhul. Et tiheduskont-
rolli käigus oleks võimalik tuvastada ka kõige väiksemaid ebatihedusi, pikendatakse
kontrolli kestust standardis ettenähtuga võrreldes. Kõigi ehitusmaterjalide tihedus-
kontrolli tegemisel veega kehtib alusena kontrollmeetod B, mis vastab standardile
Tiheduse kontrollimine inertsete gaasidega
Tiheduse kontrollimine inertsete gaasidega
“Kõrgemate hügieeninõuetega hoonetes (nt meditsiiniasutustes, haiglates, arstip-
raksistes) võib olla nõutav kasutada inertgaase, et vältida õhuniiskuse kondensatsiooni
(ei ole võimalik REMSi seadmega Multi-Push).
Tiheduskontroll suruõhuga
Tiheduskontroll suruõhuga
on oodata pikemat seisuaega enne kasutuselevõttu, eriti kui ümbritseva tempe-
ratuuri oodatav keskmine on > 25 °C, et vältida võimalikku bakterite vohamist,
toru ei jää ajavahemikul tiheduskontrollist kasutuselevõtuni, nt külmumise tõttu,
ohus on osaliselt tühja toru ehitusmaterjali vastupidavus korrosioonile
joogiveepaigaldise tiheduskontrollist kasutuselevõtmiseni tagatakse regulaarsete
ajavahemike tagant (max seitse päeva) veevahetus. Lisaks siis, kui
tagatakse, et maja või ehituse veeühendus on läbi loputatud ja muudetud seeläbi
sobivaks ühendamise ja töö jaoks,
torusüsteemi täitmine toimub hügieeniliselt laitmatute osade kaudu,
süsteem on tiheduskontrollist kuni kasutuselevõtuni tervenisti täidetud ja on
võimalik vältida osalist tühjenemist.
Saksamaa joogiveemäärus 2. augusti 2013 versioonis, § 11
jaoks määrab Saksamaa joogiveemääruse 2. augusti 2013 versiooni
§ 11 “Töötlusained ja desinfi tseerimismeetodid”, et joogivee desinfi tseerimisel tohib
kasutada ainult neid töötlusaineid, mis sisalduvad Saksamaa tervishoiuministeeriumi
loendis. Seda loendit haldab Saksamaa keskkonna-amet.
Tehnilised eeskirjad – tööleht DVGW W 557 (A), oktoober 2012, DVGW Deut-
scher Verein des Gas- und Wasserfaches e. V.
tuleb järgida töölehte Tehnilised eeskirjad – tööleht DVGW W 557 (A),
oktoober 2012, DVGW Deutscher Verein des Gas- und Wasserfaches e. V. juurde-
kuuluvate põhjalikumate juhistega “Joogiveepaigaldiste puhastamise ja desinfi tsee-
Lõigu 6 “Puhastamine” punktis 6.1 “Üldist, puhastamise eesmärk” on kirjas: “Joogivee
mikroobse saastatuse korral tuleb esimese meetmena teha puhastamine. Neil
juhtudel võib pärast puhastamist olla nõutav ka süsteemi täiendav desinfi tseerimine.
hastusmeetodid” kirjeldab muuhulgas põhimõtteliselt juba standardis
EN 806-4 esitatud läbipesumeetodeid “Läbipesemine veega” ning “Läbipesemine
vee ja õhu seguga”. Nii torustiku esmakordsel paigaldamisel kui ka remonditööde
käigus võib torusüsteemi sattuda mustus, samuti võib esineda isegi mikrobakteriaalse
saastumise oht. Lõigus 6.3.2.2 “Läbipesemine vee ja õhu seguga” on kirjas: “Toru-
dest koorikute, setete ja biokilede eemaldamiseks tuleb torud läbi pesta vee ja õhuga,
et puhastustõhusus oleks suurem. Turbulentne vool kogu torus tekitab kohapeal
suuri jõude setete liigutamiseks. Võrreldes ainuüksi veega läbipesemisega on veekulu
sel puhul oluliselt väiksem.
Lõik 7 “Desinfi tseerimine” kirjeldab põhjalikult süsteemi termilist ja eriti keemilist
desinfektsiooni kui joogiveepaigaldise saastest puhastamise katkestustega meedet.
“Süsteemi desinfi tseerida on lubatud põhimõtteliselt ainult vastava valdkonna ette-
võtetel.” Lõigus 7.4.2 märgitakse ära kolm “järeleproovitud desinfektsioonikemikaali”:
, naatriumhüpoklorit NaOCl ja kloordioksiid ClO
kasutuskontsentratsioon ja toimeaeg. Nt vesinikperoksiidi kasutuskontsentratsioon
To Next Page
Loading...
Need help?
General
